10 piimamüüti

Lükkame ümber mõned piima kohta käivad müüdid
Autor: Ivi Jõudu, Eesti Maaülikool

Müüdid on põnevad, kellele ei meeldiks võlumaailm. Toitumis- ja toidumüütide pimesi uskumine ja fanaatiline järgimine viib aga organismis tasapisi suisa kahjustuste tekkele. Esimene müüt: piimast saab inimene rohkesti kolesterooli
Tegelikult: piima normaalsel tarbimisel ei kujuta piimas olev kolesterool mingit probleemi.

Selgituseks:

• Ühes klaasis 3,5% rasvasusega piimas on 16–28 mg kolesterooli,
• sellest imendub verre üksnes 8–14 mg.
• Inimorganism vajab päevas toidukolesterooli aga 250–350 mg.
• Lisaks on piima mitmetel rasvhapetel inimorganismis kolesteroolitaset langetav toime

Teine müüt: piimas leiduv kaltsium on küll luudele kasulik, kuid samas sisaldavat sellised valke, mis viivat kaltsiumi kehast hoopis välja

Tegelikult:

• Loomsed valgud ei saa kuidagi kaltsiumi välja viia, sest nad lõhustatakse seedekulglas aminohapeteks.
• Need aminohapped ei osale kaltsiumi väljaviimises, küll aga hoopis kaltsiumi paremas imendumises seedekulglast!
• Lisaks on piimakaltsium looduse poolt sätitud piima mikrokeskkonda niivõrd oskuslikult, et koostoimes teiste piimas leiduvate keemiliste ühenditega on selle kättesaadavus parim.

Kolmas müüt: piim ja piimatooted on sobiv toit vaid imikueas

Tegelikult:

• Piim ja piimatooted sobivad paljudele inimestele kogu eluea jooksul.
• Looduslik valik on eelistanud inimesi, kellel piimasuhkrut lagundava ensüümi aktiivsus ei kao, vaid säilib elu lõpuni.
• Nende jaoks, kes hilisemal eluperioodil ei suuda laktoosi väga hästi lagundada, saavad kasutada hapendatud piimatooteid või vähendatud laktoosisisaldusega piimatooteid.
• Üksikutele inimestele, kes üldse ensümaatiliselt piimasuhkrut lagundada ei suuda, on mõeldud laktoosivabad tooted.

Tuleb leida endale sobivad piimatooted!

Neljas müüt: inimene võib elada ka nii, et ta sööb üksnes vaid piima ja ei midagi muud

Tegelikult:

• Vaid ühe toiduaine kauakestev ainukasutus muudab toitumise ühekülgseks ja üksluiseks.
• Tasapisi ilmnevad probleemid nii kiudainete kui ka mikroelementidega. Samuti muutub seedekulgla mikroobikooslus liialt ühekülgseks, tekivad probleemid kõhukinnisusega

Viies müüt: väga kasulik on juua vaid minimaalse rasvasisaldusega piima

Tegelikult:

• Sellise piima kestval joomisel jääb inimkeha ilma väärtuslikust ja kiiresti omandatavast energeetilisest ressursist rasvhapete näol.
• Kaotsi lähevad piimas leiduvad rasvlahustuvad vitamiinid.
• Sellisest piimast on kadunud asendamatud ja tervisele kasulike omadustega rasvhapped.
• Probleeme võib tekkida kaltsiumi omastamisega piimast.

Kuues müüt: sageli piima joovatel inimestel ladestub kaseiin liigestes ja tekitab põletikke

Tegelikult:

• Seedeprotsessi käigus lagundavad valke lõhustavad ensüümid kaseiinvalgu peptiidideks ja aminohapeteks.
• Kaseiin tervikmolekulina ei saa seedekulglast imenduda, samuti ei saa kaseiini tervikmolekulina tungida liigestesse ning seega ka nendes ladestuda.

Seitsmes müüt: täiskasvanud inimorganism ei omasta liigispetsiifilist kaseiini kuna vajab seedimiseks spetsiaalset ensüümi „renniini

„Imikutel (vähesel määral esimestel eluaastatel) ja vasikatel toodetakse soolte seinas renniini, mis kalgendab piima ja avab molekulid seedimiseks. Samuti aitab lapsel kaseiini seedida ema rinnas olev bakter bacillus bifidos. Renniini tootmine lõpeb pärast emapiimast võõrutamist.“ (Eelpool olev on ära toodud muutmata kujul, https://armastaennast.wordpress.com/2014/06/03/miks-ma-ei-joo-lehmapiima/ )

Tegelikult:

• Meie seedesüsteem saab iga päev hakkama nn võõrvalkudega.
• Kaseiin on tänu oma struktuurile eriti hästi kättesaadav ka teistele seede-ensüümidele (pepsiin)

Kaheksas müüt: lehmapiimas leiduv teatud proteiin võib olla südamehaiguste, autismi, I tüüpi diabeedi, äkksurma põhjustajaks

Tegelikult:

• Väide põhineb epidemioloogilistel uuringutel, kus seostati eri riikides piimaveiste β-Cn A1 alleeli sagedused nendes riikides nimetatud haiguste esinemistega 
• Uuringutes on jäetud arvestamata mitmed teised olulised haiguste riskitegurid nagu näiteks teiste toitainete ja alkoholi tarbimine, suitsetamine jt.
• European Food Safety Authority aruande kohaselt ei leidnud kinnitust, et β-Cn A1 tekkiv BCM-7 oleks tervisele ohtlik:

Üheksas müüt: piimatooted, eriti juust, on sõltuvust tekitavad, kuna sisaldavad morfiini

„Piim on füsioloogiliselt sõltuvust tekitav, see nö liidab järglased tugevamini ema külge tagades neile arenguks vajalikud toitained. Lehma- kui ka rinnapiim sisaldab morfiini kontsentratsioonis 200-500 nanogrammi liitri kohta. Piima lagundamisel toodetakse organismis morfiini perekonda kuuluvat kasomorfiini. 80% lehmapiima valgust moodustab kaseiin, mille lagundamisel toodab organism opioidse mõjuga kasomorfiini: tekib nauding ja rõõm, hiljem inimene rahuneb ja muutub uimaseks. Piimatooted nagu juust, jäätis ja piimašokolaad sisaldavad kontsentreeritud koguses kaseiini, millest saab organismis sõltuvust tekitav narkootikum. Paljud inimesed on endale teadvustamata sõltuvuses piimast või piimatoodetest eriti juustust, jäätisest ja šokolaadist.“ (Eelpool olev on ära toodud muutmata kujul, https://armastaennast.wordpress.com/2014/06/03/miks-ma-ei-joo-lehmapiima/ )

Tegelikult:

• Morfiin on heterotsükliline alkaloid
• Kasomorfiinid on erineva pikkusega kaseiinidest (peamiselt b-kaseiinist) tekkivad peptiidid
• Kasomorfiinid tekivad proteolüüsi käigus nii lehma kui naise rinnapiimast (üldistada võib kõikidele imetajatele)
• Kasomorfiine on leitud erinevatest fermenteeritud piima-toodetest – juustust ja hapupiimatoodetest (vähe).
• Kuna fermenteerimata piimatoodetes BCM ei ole leitud – jäätises ja šokolaadis ei ole
• Võivad tekkida ka kaseiinvalkude proteolüüsi kägus seedekulglas
• Verest neid aga leitud ei ole

Kümnes müüt: lehmapiim sisaldab bioaktiivseid hormoone nagu östrogeen ja progesteroon, mis võivad soodustada hormoonsõltuvate vähkide väljaarenemist

„Tiinuse ajal lehma munasarjad eritavad suures koguses progesterooni, platsenta eritab rohkem östrogeeni – nende kui ka teiste hormoonide tasemed on kõrgemad nii veres, piimas kui uriinis. Pärast lehmapiima tarbimist suureneb meie veres östrooni ja progesterooni tase, uriinis suureneb östrooni, östradiooli ja estrooli tase.“ (Eelpool olev on ära toodud muutmata kujul, https://armastaennast.wordpress.com/2014/06/03/miks-ma-ei-joo-lehmapiima/ )

„After the intake of commercial milk produced from pregnant cows…
ØIn four out of five women, ovulation occurred during the milk intake, and the timing of ovulation was similar among the three menstrual cycles.
Ø…. and testosterone significantly decreased in men“ (Maruyama K. jt 2010).

Tegelikult:

• Paljud hormoonid on liigispetsiifilised ja ei mõjuta teiste liikide hormonaaltasakaalusid
• „Võõrhormoone“ sisaldavad kõik loomsed ja taimsed toidud
• Söögiga manustatud hormoonid lagundatakse seedekulglas
• Hormoonimolekulid komplekteeritakse inimestel peamiselt seedekulglast saabuvast (veres ringlevatest) ainesest ja eritatakse organismi sisenõrenäärmete poolt
• Iga päev piima tarbivad naised ju ei ovuleeri igapäevaselt ja mehed suudavad siiski lapsi sigitada